Big Bang mudel on tarkvaraarenduse elutsükli mudel SDLC kus ei järgitud kindlat protsessi. Arendus algas lihtsalt vajalike ressursside ja rahaga ning tulemusena valmis tarkvara mis võis aga ei pruukinud vastata kliendi ootustele. Planeerimist oli minimaalselt ja ka kliendi soovid selgusid jooksvalt, ilma põhjaliku üle vaatamiseta. Seda mudelit kasutati peamiselt väikestes projektides, kus meeskonnad olid väikesed.
Selles mudelis suunati kõik ressursid arendusse ja kodeerimisse, peaaegu ilma planeerimiseta. Nõuded selgusid ja rakendati jooksvalt ja muutused võisid nõuda kogu tarkvara ümbertegemist. See sobis väikestele projektidele kus töötasid üks või kaks arendajat ka õppeprojektideks.
Tootenõuded mõisteti ja rakendati saabumisel. Valmis või osalised moodulid integreeriti ja testiti. Kõik moodulid käivitati eraldi, vigased eemaldati vea põhjuse leidmiseks. See mudel sobis, kui nõuded polnud selged ja lõplikku väljalaskekuupäeva polnud määratud. Lühidalt võib protsessi jagada kolmeks etapiks:
- Iga moodul integreeriti terviklikuks süsteemiks.
- Mooduleid testiti eraldi vigade leidmiseks.
- Vigade korral eraldati vastav moodul ja tuvastati vea põhjus.
Plussid ja miinused
Eelised:
- Väga lihtne ja vähe planeerimist nõudev mudel
- Lihtne hallata, formaalsusi pole
- Vajab vähe ressursse
- Paindlik arendajatele
- Hea õppevahend algajatele
- Väga kõrge risk ja ebakindlus
- Ei sobinud keerukatele ja objektorienteeritud projektidele
- Halb valik pikaajalistele projektidele
- Võis muutuda kulukaks, kui nõudeid mõisteti valesti